MKR 8. hooaja osa xxx

Täielik jama! Ma olen tööga nii hõivatud olnud, et olen MKRi rongist täiesti maha jäänud!

Olen ära vaadanud paar-kolm osa, mille muljeid kirja pole saanud, aga neist ei ole mõtet kirjutada ka enam, sest….eilsed uudised ju.

Oeh!

Praegu olen 28. osa lõpus ja saan kohe teada, kas välja lendavad Josh ja Amy või valjud õed. Antud hetkel on mul suva, kummad lähevad, sest mulle ei meeldi kummadki. Natuke tahaks, et õed kukuks, sest kõrvadele on see parem. Eks näis.

Advertisements

MKR 8. hooaja 22. osa

Oh kui toredasti oli see osa lahendatud. Täitsa uus võistlus ju. Meeldis ka see, kuidas ülesehitus oli. Kuus tiimi tegid eelrooga, kuus tiimi pearooga ja sudden death magustoitu – geniaalne.

Saate reklaamist tundus, et vastakuti lähevadki Melbourne’i hipsterid ja kalakunn, kuidagi nii palju halbu sõnu jätkus kalakunnil Courtile, et tundus uskumatu, et need kõik ühe hooga kellelegi selga valatud said. Aga näed sa siis.

Olin väga kurb, et sudden deathi jõudsid tiimid, kes mulle meeldisid. Ükskõik kumma lahkumine oleks sama kurvaks teinud. Kõrvade huvides oleks olnud hoopis kriiskavate õdede väljakukkumine. Paraku ei olnud see võimalik, kuna neil oli immuunsus. Ja see poleks olnud ka õiglane, sest nad on tugevad kokad. Õiglus enne kõrvu!

Ühtegi tõsiselt ebasümpaatset tiimi ei olegi. Isegi Amy ja Tyson meeldivad mulle üha rohkem, seekord jagus neil positiivseid kommentaare ka “kõrgelt rõdult”, nii et järelikult on nad ka tegelikult toredad inimesed. Kuigi okei, ilmselt ma hakkan nüüd kalakunni uppumist ootama.

Mis järgmises osas saama hakkab, minu striimis ei näidanudki. Loodame ikka, et midagi põnevat.

MKR 8. hooaja 20. ja 21. osa

Täitsa lõpp, lihtsalt pole olnud sobivat momenti, et muljed kirja panna. Eks tuleb lühidalt teha, niigi olen ka vaatamise järjega maas.

20. osa

Ei möödunudki väga ebameeldivalt. Mell ja Cynn olid paremad võõrustajad kui ma kartsin. Ei usu, et ükski külaline end nende juures kehvasti tundis. Kas suudeti hästi teeselda või võõrustasid nad oma mittesõpru hea meelega, ei tea, igatahes kukkus igati hästi välja.

Ainus veits nõme hetk oli see, kui üks kohtunikest läks kööki uurima, kuidas neil läheb ja ta suht ebaviisakalt lõpuks välja kupatati.Oleks võinud ikka veidi aupaklikum olla.

Toit tundus olevat täitsa söödav. Kuigi Caitie, kes saate vältel kõiki maailma maitseid elus esimest korda sööb, suutis taas üllatada. Ta pole parti kunagi söönud ja ega suutnud süüa seegi kord. Et silme ette kangastub sulgedes part!? Aga kana suudab süüa küll? Lapsik.

Närvidele käisid Lama ja Sarah oma strateegiaga Melli ja Cynni toit üles kiita. Et siis mitte nende vastu sudden deathi minna. Hea küll, strateegia ei saanud otsustavaks, aga inetu ikkagi. Nad muutusid hoobilt ebameeldivateks osalisteks.

Kas ma olen ainus, kellele tundus, et üldine tase selles voorus oli siiski üsna madal? 72 või 73 punkti või mis see parim tulemus oligi – see pole ju tegelikult väga kõrge.

21. osa 

Tänu eelmisele osale olin noorte tüdrukute poolt. Nende pidev kõkutamine on veits tüütu, aga vähemalt inimestena tunduvad nad toredad ja heasüdamlikud, mitte salakavalad.

Preview tundus selline, et asjad lähevad mõlemal tiimil parasjagu untsu. Õnneks jäid suuremad möödalasud siiski Lama ja Sarah pärusmaaks.

Eriti imestama pani nende jäätisetegu. Ma proovisin hiljuti ise ka jäätis teha (jälle) ja keerasin kihva. Ma ei teagi, mis konkreetselt valesti läks, aga midagi läks, sest segu läks imelikuks teraliseks. Täpselt selliseks nagu Sarah ja Lama jäätis. Juba läbi ekraani sain aru, et seda enam päästa ei anna ja see tulemus tuleb täielik jama. Ma ei tea, mis ma nende asemel teinud oleks. Kas püüdnud kiiresti kokku keerata uue jäätise möksi või kui aega poleks olnud, jätnuksin selle taldrikult välja. Seda on ju tuhat miljon korda rõhutatud, et kui asi ei kõlba süüa, siis leave it off the plate!

Noored tüdrukud said cornflake’ide kasutamise eest nahutada. Njah, eks see oligi vale. Omalooming on oodatud vist ainult siis, kui see lahendus pole traditsioonilisest tuntavalt lihtsam ja labasem. Kui on hoopis keerulisem ja tuleb hästi välja, kiidetakse taevani, kui läheb aga vastupidi, on jama suurem kui originaalsuspunktid.

Lõpptulemus oli õiglane. Õiglaselt jagati ka punkte, parema ja kehvema võistkonna tulemuste vahe oli üsna suur ja sellega ma jäin rahule. Nii oligi. Ma seda tüdrukute moussaka’d oleksin tahtnud väga ise ka proovida, see on üks tõsiselt mõnus toit.

Katsun nüüd ära vaadata vähemalt ühe seni nägemata osa ja selle muljed ka õigel ajal kirja saada! 🙂

MKR 8. hooaja 19. osa

Vaadatud.

Ja nii tore 🙂 Ma lootsingi, et neil nii hästi läheb.

Üks asi tekitab siiski küsitavusi. Kas neile on ajanappus stsenaariumisse kirjutatud? Teha mingit porgandimagustoitu ja alustada sellega nullist alles pärast pearoa serveerimist – see on ju juba eos hukule määratud üritus. Mingit võimalustki pole, et see toit õnnestub. Kas tõesti on need kokkajad nii rumalad, et ise selle peale ei tule?

Olen tähele pannud, et tegelikult lähevad paarid šoppama ka erineval ajal. Mõnel on 5+ tundi šoppamiseks ja ettevalmistusteks, mõnel 6+ tundi. Kas mitte varasemates hooaegades ei ole kõik alustanud täpselt samal ajal? Miks nüüd teisiti on? Kuigi isegi kõik samal ajal alustamas ei oleks õige. Kui Syndeys ja Melbournes ja muudes suuremates linnades on Coles iga nurga taga, siis Tasmaania saarel ju ei ole. Või kasvõi Broome’i kandis. Maakohtade inimestel on poodi oluliselt pikem maa minna ja tundub sürr, kui neile antakse šoppamiseks sama palju aega kui linnainimestele. Samas praegu on aeg laest võetud ja on olnud paare, kes elavad linnas ja stardivad 6+ tunni ettevalmistusajaga.

Pealegi tegid Valerie ja Courtney karrit, mis on teadupärast üks aeganõudvamaid roogi üldse. Saates nad kordasid selle üle, et tegelikult inimesed ei teagi, kui aeganõudev on India köök. Heh, kas ikka ei tea? Iga inimene, kes söögiga vähegi kokku puutunud ja selle vastu natukenegi huvi tunneb, on vast ikka kursis 🙂

Mind lihtsalt väga imestas, et nad oma porgandeid juba varem ette ei võtnud ja jätsid kogu magustoidu valmistamise viimasele hetkele.

Hämmastas ka noor tüdruk, kes elus teist korda krevette sõi. Jumal auta, sa elad Austraalias, kus on krevetid nii värskelt ja kergelt kättesaadavad ja sa ei olegi neid söönud 🙂 Müstika.

Juttu tuli ka strateegilisest hääletamisest. Bitchid võtsid teema üles. Noh, natuke kurvaks tegi, et nad rõhutasid, kuidas on teiste osalistega lihtsalt teretuttavad ja pole plaaniski nendega sõbruneda. Ma tunneks vist end selliste inimeste juurde sööma minnes väga ebamugavalt. Umbes nagu et sind ei oodatagi sinna, sa oled mingi tüütu element, kes tuleb teatud põhjustel välja kannatada. Ei ole eriti austraallaslik suhtumine. Või üldse inimlik. Kui oled mingi grupi inimestega koos mingis olukorras, võiks üritada sellest viimast võtta. Mitte iga hinnaga sõrgu vastu ajada ja end distantseerida.

Sellega seoses üllatasid väga Valeriele ja Courtneyle antavad skoorid. Eriti Bretti ja Marie oma, kes pidasid õhtusööki kõiges 5 punkti vääriliseks. Kui see ei ole strateegiline hääletamine, siis mina ei tea, mis on. Shame on you! Selles mõttes respekt bitchidele, kes oma bitchilikkusele vaatamata andsid õiglase hinnangu. Strateegikud said ikkagi lõpuks ninanipsu – Valerie ja Courtney tõusid tabeli liidriks. Sööge seda, Brett ja Marie.

Pühapäevast osa ootan juba kannnnnatamatult. Tahaks nii teada, kuidas neil provvadel siis lõpuks läheb 🙂

MKR 8. hooaja 18. osa

No nii kiire on olnud, et pole jõudnud osa muljeidki kirja saada.

Nagu teada, hoidsin ma neile pöialt. Päris nii kõik ei läinud, nagu nad soovinud oleks. Eks ta läheb ju enamasti nii. Õnneks ei suutnud Brett ja Marie sellest hoolimata end kuidagi nõmedast küljest näidata, nad on ikkagi sümpaatsed.

Nägid metsikult vaeva oma selge supileemega ja saavutasid selle samuti, aga siis panid sinna sisse juustu, mis kohe leeme ära hägustas. Nalja teete või? Isegi mina, üsna väheteadlik kokk, oleks selle vastuolu suutnud välja mõelda. Läbimõtlemata serveerimine. Juustuplönn ja krõbe peekon supi sisse ligunema….ausalt öeldes ei ole üldse isuäratav, isegi natuke rõve :/

Ja mind hullult häiris, et poolikud sidrunikoored olid kokku pandud suvaliselt 😀 Kurat, need koored on ju kõik olemas ja neid pole nii palju, et sa ei suudaks üles leida just seda õiget teist poolt 😀 Nii olidki kohati “kaaned” väiksemad või suuremad kui kausid. Mina oleks kindlasti õige paarilise leidnud. Aa ja see oli ka üllatav, et nad endale maitsmiseks ei teinud ühte sidrunikoore sisse pandud maiust.

Biscotti oli vale konsistentsiga, ei olnud piisavalt krõbe. Ausalt öeldes on see küll väga kergesti tuvastatav, kui ahjust välja võtad. Näed ju ära, kui kuivaks präänikuks see kuivanud on. Enne antud hooaega ei olnud ma biscotti teemast üldse teadlik. Ei tea, kas lihtsalt kõrvust mööda läinud või ei ole seda varem tehtudki. Sel hooajal juba äkki…kolmas kord? Mulle ei tundu see ahjus ära kuivanud präänik üldse isuäratav. Ja ilmselt kui ma saaks kogemata biscotti asemel shortbreadi, siis ma oleks lausa õnnelik 😀

Tore ikkagi, et nad kahe viimase sekka ei langenud ja saavad nüüd rahus kaht viimast restorani külastada. Valerie ja Coutney ongi järgmised, mul veel see osa vaatamata. Jess! Kohe hakkan tegelema. Neile hoian ka väga pöialt, loodetavasti läheb neil hästi.

MKR 8. hooaja 17. osa

Sain vaadata alles väikse viivitusega, kuna esmaspäeval käisin naistega jäätist tegemas ja eile olin ühel kursusel. Jäätis ei tulnud välja! Aga sellest pikemalt mõnes teises postituses.

Seekordses osas oli tüdrukutest kahju. Veelkord tulevastele kokkajatele tõendus, et ära hakka mitte midagi leiutama või teistmoodi tegema. Vähemalt kodurestode ringis. Jää selle juurde, mida sa tunned ja tead ja kuidas sa alati seda toitu valmistanud oled. Rustikaalne on alati pigem hea, tegelikult ei oota kohtunikud, et sa suudaks serveerida tipprestorani tasemel toitu ja selle vastavalt ka presenteerida. Ühesõnaga puusse panid oma pikkpoisiga. Oleks võinud ikkagi grillida, nagu õige olnuks.

Magustoiduga läks ka väga õnnetult. Samas hakata tefloniga kaetud potis närviliselt metallist vispliga kraapima… Ma ei tea. Ei tundu väga selline asi, mida ise teeks. Kui kraapida, siis puidust või plastikust tööriistaga. Suht loogilises mõtlemises kinni. Küllap siis närvid ei lasknud selgelt mõelda. Ma ei usu, et just selles samas potis Sarah alati oma vispliga kraapinud on ja juhuslikult just seekord kratsis teflonkihi maha. Küllap ta varem ikka teisi potte kasutanud. Või metallvispli asemel miskit muud.

Üldse oli kurb nende omavahelist läbisaamist vaadata. Üksteist ei kuulatud ega usaldatud. Oli hädavajalik, et Colin neid lepitamas käis. Muidu oleks vist asi päris rappa jooksnud. Ega selline paar kaugele jõua. Isegi kui neil õnnestub surmaringist võidukana väljuda, ei pea nad kaua vastu, sest sellises võistluses on omavaheline läbisaamine ja üksmeelsus päris olulised.

Järgmine osa on põnev. Ma vähemalt loodan. Kui mulle tavaliselt need enesekiitjad ja -imetlejad ei meeldi, siis Brett tundub väga sümpaatne. Enesekindel, aga heatahtlik. Seda näitas juba vaidlus ühega provvadest, mis selles saates oli. Brett ütles ausalt, et strateegiliselt hindama ei hakka ja annab hindeid ausalt toidule põhinedes. Mulle selline suhtumine meeldib. Loodan, et neil läheb hästi. Preview igatahes midagi ei reetnud.

Pikk nädalavahetus ja kokkamine

Kolmepäevase nädalavahetuse jooksul oli isegi aega süüa teha. Kuigi olin laupäeval kasiinos tööl, sain sellest hoolimata aega uuesti teha nii pirukaid kui esmakordselt käivitada oma jäätisemasina.

Seekord tegin ainult õunapomme, sest mees ütles, et tema viineripirukaid ei taha. Lihapirukaid ma endiselt tegema hakata ei viitsi. Nii et jäid vaid õunad. Välja tulid paremini kui eelmisel korral. Püüdsin taina seekord teha vedelama. Kuigi päris 100% polnud seegi kord. Ehk õnnestub järgmisel korral veelgi paremini, vanaema igatahes just nii arvas.

Lisaks saiakestele tegin esimest korda jäätist. Võtsin oma masinaga kaasa tulnud retseptibrošüüri ette, hakkasin vaatama ja….pettusin. Enamikes retseptides tuleb kasutada double cream’i. Midagi, mida Eestis osta ei ole võimalik. Üks retsept oli ka whipping creamiga, ehk siis meie mõistes rõõsa koorega, aga üks-ühele ei saanud sedagi teha, sest see oli šokolaadijäätise tegemiseks ja mul polnud plaanis šokolaadijäätist teha.

Aga algusest. Soetasin jäätisemasina siit. See on odavama otsa masin ja töötab nii, et külmutusnõu peab enne jäätise tegema hakkamist sügavkülmas vähemalt 12 h seisnud olema. Õpetus soovitab, et olgu see nõu püsivalt kogu aeg külmas, nii võid jäätist teha ka täiesti ootamatu plaani korral. Panin ka enda oma kohe külmuma kui masina kätte sain.

Plaanisin teha vaarikajäätist. Värskeid vaarikaid mul muidugi polnud, olid külmunud. Lisaks siis vahukoor, mis ei ole double cream nagu retseptis. Suhkur, sidrunimahl ja muud sinna ei läinudki. Mul on isegi piinlik tunnistada, et ma olin nii laisk, et ei viitsinud vaarikaid sõelast läbi suruda ja panin kogu täiega segusse. Nii rumal! Eks ma õpin. Järgmisel korral lasen kindlasti sõelast läbi, ükskõik siis, mis jäätist ma tegema hakkan. Nii saab jäätis ilusa värvi ja parema konsistentsi, mitte keegi ei taha vastikuid seemneid hamba all krõmpsutada.

Jäätisemasina õpetust on väga oluline jälgida, et asjad õiges järjekorras tehtud saaks. Kõigepealt peab segu täiesti valmis tegema. Siis tuleb sügavkülmast võtta külmutusnõu ja panna masina peale. Järgmiseks läheb külmutusnõu sisse miksripea või noh…see segaja. Nüüd kaas peale ja masin käima. Ma ei tea, miks ma arvasin, et normaalne oleks, kui potis käib ringi see miksripea-segaja. Tegelikult on hoopis nii, et pöörleb külmutusnõu ja segaja on selle sees paigal. Kaas peab olema paigutatud nii, et see lukustaks segaja ära. Ma algul ei saanud sellest aru ja jätsin kaane kuidagi halvasti paika. Valasin peal olevast avast ka segu sisse ja siis hakkasin endas kahtlema – kurat, kuidagi imelikult pöörleb. Siis tegin selle vea, et lülitasin masina kinni. Seda mitte mingil juhul poole töötamise peal teha ei tohi, sest segu jäätub peaaegu silmapilkselt kivikõvaks. Ei, mitte peaaegu, vaid päris kindlasti jäätub.

Nii ma olin kinni lülitamisega enda jäätiseteo täiesti ära saboteerinud. Kraamisin siis selle segu välja, mis mul kätte saada õnnestus ja mõtlesin, et nüüd ongi kõik ja jäätis jääb temagata. Õnneks oli aga nii, et sain külmutusnõu vee all puhtaks pesta ja see oli ikka veel nii külm, et selles sai jäätist teha. Väga super. Läksin teisele katsele.

Nüüd sättisin masina ilusti töökorda, enne kui segu sisse valasin ja veendusin, et miksripea-segaja on korralikult fikseeritud. Kui retseptis on öeldud, et jäätise tegemisele kulub 30-45 min, siis minul läks ainult 20. Selle ajaga oli segu täiesti külmunud ja seisis keerlevas külmutusnõus suure klombina tükkis paigal. Ma ei tea, kas asi oli osaliselt külmunud jäätisetükkides, mis ma ebaõnnestunud esimesest katsest uuel ringil uuesti külmutama panin või sõelast läbi pressimata vaarikates. Igatahes edasi külmutamisel ei oleks olnud enam mingit mõtet ja tuli hakata sööma.

Maitses hästi, aga mingit ülimalt kreemist, sametist ja pehmet elamust ma ei saanud. Võib-olla oli vaarikaid liiga palju. Kuigi ma panin isegi vähem kui retseptis oli. Vat ei tea.

Nii et nagu siinse blogi põhjal näha, ei ole ma just maailma kõige suurem meisterkokk 😀 Pidevalt lähevad asjad valesti või viltu, aga ma ei anna alla. Ma proovin uuesti ja uuesti ja uuesti.

Ka jäätist teen ma uuesti. Täpsemalt juba homme, kui kohtun oma vanade töökaaslaste naistepundiga, kellega meil on kokkamine juba ammune traditsioon. Siis tulevad mängu munakollased ja vanillikaunad! Uut aruannet oodake siis teisipäeval või nii 🙂