Oled õiges kohas, kui sulle meeldib MKR ja tahad vahepeal söögijutte ajada. Kui sa ei tea, mis on MKR, siis sa oled vales kohas. Kõss!
Täielik jama! Ma olen tööga nii hõivatud olnud, et olen MKRi rongist täiesti maha jäänud!
Olen ära vaadanud paar-kolm osa, mille muljeid kirja pole saanud, aga neist ei ole mõtet kirjutada ka enam, sest….eilsed uudised ju.
Oeh!
Praegu olen 28. osa lõpus ja saan kohe teada, kas välja lendavad Josh ja Amy või valjud õed. Antud hetkel on mul suva, kummad lähevad, sest mulle ei meeldi kummadki. Natuke tahaks, et õed kukuks, sest kõrvadele on see parem. Eks näis.
Oh kui toredasti oli see osa lahendatud. Täitsa uus võistlus ju. Meeldis ka see, kuidas ülesehitus oli. Kuus tiimi tegid eelrooga, kuus tiimi pearooga ja sudden death magustoitu – geniaalne.
Saate reklaamist tundus, et vastakuti lähevadki Melbourne’i hipsterid ja kalakunn, kuidagi nii palju halbu sõnu jätkus kalakunnil Courtile, et tundus uskumatu, et need kõik ühe hooga kellelegi selga valatud said. Aga näed sa siis.
Olin väga kurb, et sudden deathi jõudsid tiimid, kes mulle meeldisid. Ükskõik kumma lahkumine oleks sama kurvaks teinud. Kõrvade huvides oleks olnud hoopis kriiskavate õdede väljakukkumine. Paraku ei olnud see võimalik, kuna neil oli immuunsus. Ja see poleks olnud ka õiglane, sest nad on tugevad kokad. Õiglus enne kõrvu!
Ühtegi tõsiselt ebasümpaatset tiimi ei olegi. Isegi Amy ja Tyson meeldivad mulle üha rohkem, seekord jagus neil positiivseid kommentaare ka “kõrgelt rõdult”, nii et järelikult on nad ka tegelikult toredad inimesed. Kuigi okei, ilmselt ma hakkan nüüd kalakunni uppumist ootama.
Mis järgmises osas saama hakkab, minu striimis ei näidanudki. Loodame ikka, et midagi põnevat.
Täitsa lõpp, lihtsalt pole olnud sobivat momenti, et muljed kirja panna. Eks tuleb lühidalt teha, niigi olen ka vaatamise järjega maas.
20. osa
Ei möödunudki väga ebameeldivalt. Mell ja Cynn olid paremad võõrustajad kui ma kartsin. Ei usu, et ükski külaline end nende juures kehvasti tundis. Kas suudeti hästi teeselda või võõrustasid nad oma mittesõpru hea meelega, ei tea, igatahes kukkus igati hästi välja.
Ainus veits nõme hetk oli see, kui üks kohtunikest läks kööki uurima, kuidas neil läheb ja ta suht ebaviisakalt lõpuks välja kupatati.Oleks võinud ikka veidi aupaklikum olla.
Toit tundus olevat täitsa söödav. Kuigi Caitie, kes saate vältel kõiki maailma maitseid elus esimest korda sööb, suutis taas üllatada. Ta pole parti kunagi söönud ja ega suutnud süüa seegi kord. Et silme ette kangastub sulgedes part!? Aga kana suudab süüa küll? Lapsik.
Närvidele käisid Lama ja Sarah oma strateegiaga Melli ja Cynni toit üles kiita. Et siis mitte nende vastu sudden deathi minna. Hea küll, strateegia ei saanud otsustavaks, aga inetu ikkagi. Nad muutusid hoobilt ebameeldivateks osalisteks.
Kas ma olen ainus, kellele tundus, et üldine tase selles voorus oli siiski üsna madal? 72 või 73 punkti või mis see parim tulemus oligi – see pole ju tegelikult väga kõrge.
21. osa
Tänu eelmisele osale olin noorte tüdrukute poolt. Nende pidev kõkutamine on veits tüütu, aga vähemalt inimestena tunduvad nad toredad ja heasüdamlikud, mitte salakavalad.
Preview tundus selline, et asjad lähevad mõlemal tiimil parasjagu untsu. Õnneks jäid suuremad möödalasud siiski Lama ja Sarah pärusmaaks.
Eriti imestama pani nende jäätisetegu. Ma proovisin hiljuti ise ka jäätis teha (jälle) ja keerasin kihva. Ma ei teagi, mis konkreetselt valesti läks, aga midagi läks, sest segu läks imelikuks teraliseks. Täpselt selliseks nagu Sarah ja Lama jäätis. Juba läbi ekraani sain aru, et seda enam päästa ei anna ja see tulemus tuleb täielik jama. Ma ei tea, mis ma nende asemel teinud oleks. Kas püüdnud kiiresti kokku keerata uue jäätise möksi või kui aega poleks olnud, jätnuksin selle taldrikult välja. Seda on ju tuhat miljon korda rõhutatud, et kui asi ei kõlba süüa, siis leave it off the plate!
Noored tüdrukud said cornflake’ide kasutamise eest nahutada. Njah, eks see oligi vale. Omalooming on oodatud vist ainult siis, kui see lahendus pole traditsioonilisest tuntavalt lihtsam ja labasem. Kui on hoopis keerulisem ja tuleb hästi välja, kiidetakse taevani, kui läheb aga vastupidi, on jama suurem kui originaalsuspunktid.
Lõpptulemus oli õiglane. Õiglaselt jagati ka punkte, parema ja kehvema võistkonna tulemuste vahe oli üsna suur ja sellega ma jäin rahule. Nii oligi. Ma seda tüdrukute moussaka’d oleksin tahtnud väga ise ka proovida, see on üks tõsiselt mõnus toit.
Katsun nüüd ära vaadata vähemalt ühe seni nägemata osa ja selle muljed ka õigel ajal kirja saada! 🙂
Vaadatud.
Ja nii tore 🙂 Ma lootsingi, et neil nii hästi läheb.
Üks asi tekitab siiski küsitavusi. Kas neile on ajanappus stsenaariumisse kirjutatud? Teha mingit porgandimagustoitu ja alustada sellega nullist alles pärast pearoa serveerimist – see on ju juba eos hukule määratud üritus. Mingit võimalustki pole, et see toit õnnestub. Kas tõesti on need kokkajad nii rumalad, et ise selle peale ei tule?
Olen tähele pannud, et tegelikult lähevad paarid šoppama ka erineval ajal. Mõnel on 5+ tundi šoppamiseks ja ettevalmistusteks, mõnel 6+ tundi. Kas mitte varasemates hooaegades ei ole kõik alustanud täpselt samal ajal? Miks nüüd teisiti on? Kuigi isegi kõik samal ajal alustamas ei oleks õige. Kui Syndeys ja Melbournes ja muudes suuremates linnades on Coles iga nurga taga, siis Tasmaania saarel ju ei ole. Või kasvõi Broome’i kandis. Maakohtade inimestel on poodi oluliselt pikem maa minna ja tundub sürr, kui neile antakse šoppamiseks sama palju aega kui linnainimestele. Samas praegu on aeg laest võetud ja on olnud paare, kes elavad linnas ja stardivad 6+ tunni ettevalmistusajaga.
Pealegi tegid Valerie ja Courtney karrit, mis on teadupärast üks aeganõudvamaid roogi üldse. Saates nad kordasid selle üle, et tegelikult inimesed ei teagi, kui aeganõudev on India köök. Heh, kas ikka ei tea? Iga inimene, kes söögiga vähegi kokku puutunud ja selle vastu natukenegi huvi tunneb, on vast ikka kursis 🙂
Mind lihtsalt väga imestas, et nad oma porgandeid juba varem ette ei võtnud ja jätsid kogu magustoidu valmistamise viimasele hetkele.
Hämmastas ka noor tüdruk, kes elus teist korda krevette sõi. Jumal auta, sa elad Austraalias, kus on krevetid nii värskelt ja kergelt kättesaadavad ja sa ei olegi neid söönud 🙂 Müstika.
Juttu tuli ka strateegilisest hääletamisest. Bitchid võtsid teema üles. Noh, natuke kurvaks tegi, et nad rõhutasid, kuidas on teiste osalistega lihtsalt teretuttavad ja pole plaaniski nendega sõbruneda. Ma tunneks vist end selliste inimeste juurde sööma minnes väga ebamugavalt. Umbes nagu et sind ei oodatagi sinna, sa oled mingi tüütu element, kes tuleb teatud põhjustel välja kannatada. Ei ole eriti austraallaslik suhtumine. Või üldse inimlik. Kui oled mingi grupi inimestega koos mingis olukorras, võiks üritada sellest viimast võtta. Mitte iga hinnaga sõrgu vastu ajada ja end distantseerida.
Sellega seoses üllatasid väga Valeriele ja Courtneyle antavad skoorid. Eriti Bretti ja Marie oma, kes pidasid õhtusööki kõiges 5 punkti vääriliseks. Kui see ei ole strateegiline hääletamine, siis mina ei tea, mis on. Shame on you! Selles mõttes respekt bitchidele, kes oma bitchilikkusele vaatamata andsid õiglase hinnangu. Strateegikud said ikkagi lõpuks ninanipsu – Valerie ja Courtney tõusid tabeli liidriks. Sööge seda, Brett ja Marie.
Pühapäevast osa ootan juba kannnnnatamatult. Tahaks nii teada, kuidas neil provvadel siis lõpuks läheb 🙂
Minu Köök Ruulib 